2022. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon plaanid tuua tekstiilitööstuses rohkem jätkusuutlikkust, kuulutades välja ELi säästva ja ringtekstiili strateegia . Vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ja ringmajanduse tegevuskavale (kelle kohustused sisalduvad ELi säästva tekstiili strateegia aruandes ) on tekstiil määratletud prioriteetse sektorina, milles EL saab sillutada teed süsinikuneutraalse ja ringmajanduse suunas. majandust. Rõivatööstus on vaid üks paljudest valdkondadest, kus tekstiil on hädavajalik: seda kasutatakse mööbli- ja kodutekstiilis, samuti meditsiini- ja kaitsevarustuses, hoonetes ja sõidukites.
Sellegipoolest, kuna tekstiilitoodete tootmine ja tarbimine kasvavad pidevalt (ülemaailmne tekstiilitoodang peaaegu kahekordistus aastatel 2000–2015), suureneb ka nende mõju kliimale, vee- ja energiatarbimisele ning keskkonnale. Globaalse olelusringi vaatenurgast on tekstiiltoodete kasutamisel ELis praegu neljas negatiivne mõju keskkonnale ja kliimamuutustele ning kolmas suurim negatiivne mõju vee- ja maakasutusele. Selles kontekstis mängib moetööstus väga suurt rolli, kuna rõivastes kasutatakse ELis kõige rohkem tekstiile (umbes 81%) ning rõivaste lühema ja lühema kasutamise suundumused, enne kui need ära visatakse, soodustavad kõige enam jätkusuutmatuid ületootmise ja ületarbimise mustreid. Kiirmood on esile kerkinud nende trendide kirjeldamiseks, mis veenavad inimesi ostma kehvema kvaliteediga ja madalama hinnaga riideid, mis valmivad kiiresti vastavalt viimastele trendidele. Lisaks soodustab kasvav tekstiilinõudlus taastumatute ressursside raiskavat kasutamist, näiteks sünteetiliste kiudude loomist fossiilkütustest.
Keeruline ja mitmekesine ülemaailmne tekstiili väärtusahel seisab silmitsi ka mitmete sotsiaalsete probleemidega (lapstööjõud, ekspluateerimine, sunnitöö, halvad töötingimused, sooline diskrimineerimine), mida tugevdab soov vähendada tootmiskulusid, et rahuldada tarbijate nõudlust. odavate kaupade jaoks. Viimased ülemaailmsed sündmused, nagu pandeemia ja hiljutine konflikt Ukrainas, on selliseid probleeme veelgi süvendanud, andes pilgu ülemaailmsete tarneahelate haavatavustele.
Seetõttu vajas ELi tekstiiliökosüsteem tõesti samme, et toibuda viimase kahe aasta sündmustest ja luua uus strateegia, et tulla toime uute väljakutsetega, nagu nõudluse ootamatu langus, väärtusahela katkestused, hinnatõusud ja mitmed sotsiaalsed probleemid. Algatuse eesmärk on panna paika visioon ja konkreetsed sammud, mida astutakse tagamaks, et aastaks 2030 on ELis müüdavad tekstiiltooted kauakestvad ja taaskasutatavad, valmistatud võimalikult suures osas ringlussevõetud kiududest ning vabad mürgiste kemikaalideta. , ning toodetud vastavalt sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele.
Sukeldume siis mõnda tekstiilistrateegias sisalduvasse meetmesse, mis võivad olla inspiratsiooniks oma ettevõtte jätkusuutlike tavade parandamiseks.
1. Kohustuslike ökodisaini nõuete kehtestamine
Tekstiiltoodete eluea pikendamine on kõige tõhusam strateegia nende kliima- ja keskkonnamõjude tõhusaks vähendamiseks ning tootedisain mängib selle saavutamisel olulist rolli. Tarbijad viskavad tekstiile ära erinevatel põhjustel (värvikindlus, rebenemistugevus, tõmblukkude ja õmbluste kvaliteet); Suurem vastupidavus võimaldaks tarbijatel rõivaid pikema aja jooksul kasutada, toetades samal ajal ka ringlevaid ärilahendusi, sealhulgas korduskasutamist, rentimist ja parandamist, tagasivõtuteenuseid ja kasutatud asjade ostmist (see on samuti tarbijate jaoks säästlikud lahendused). Muud kujunduselemendid, mis mõjutavad tekstiilide keskkonnamõju, hõlmavad nende materjali koostist: näiteks kasutatud kiud ja nende segamine või mürgiste kemikaalide kasutamine (mis võib olla kahjulik keskkonnale või tekstiiliga tegelevatele rõivatöölistele).
Seetõttu on tootedisaini täiustamisega tegelemine üks olulisemaid samme tekstiili keskkonnamõju muutmiseks. Kuid võite küsida, kuidas ma saan seda teha? Esiteks võite heita pilgu tekstiiltoodete ELi ökomärgise kriteeriumidele ja tekstiilitoodete ja -teenuste ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidele . Need kaks skeemi sisaldavad täpseid kriteeriume kvaliteetsete ja kauakestvate toodete jaoks, samuti piiranguid ohtlikele kemikaalidele ja keskkonnasõbraliku tekstiilkiu hankimise eeskirju. Lisaks töötab Euroopa Komisjon säästva keemiastrateegia kallal, et toetada tööstusi võimalikult palju asendama ja muul viisil vähendada mürgiste komponentide esinemist ELis müüdavates tekstiiltoodetes.
2. Müümata või tagastatud tekstiilide hävitamise lõpetamine
Müümata või tagastatud kauba hävitamine on suur väärtuse ja ressursside raiskamine. Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kehtestada läbipaistvuskohustus, millega kohustatakse suurettevõtteid avalikustama nende poolt kasutuselt kõrvaldatud ja hävitatud toodete (sealhulgas tekstiilid) kogused ning korduskasutamise, ringlussevõtu, põletamise või prügilasse ladestamise strateegiad. Samuti kehtestatakse müümata jäänud toodete hävitamise keelud. Veelgi enam, digitaalsete tööriistade täiustamise kallal töötamine võib tõesti aidata vähendada rõivaste tagastamise protsenti, ergutada tellitavat kohandatud tootmist ning seeläbi parandada tööstusprotsesside tõhusust ja vähendada e-kaubanduse süsiniku jalajälge.
3. Rohelised väited tõeliselt jätkusuutlike toodete kohta
Teisisõnu: No More Green Washing! ELi projekt Tarbijate mõjuvõimu suurendamine rohelise ülemineku jaoks töötab selle nimel, et tarbijatele antaks õiget teavet nii kaubandusliku vastupidavuse garantii kui ka remonditavuse hinde kohta. Samuti on üldised keskkonnaalased väited, nagu "roheline", "keskkonnasõbralik", "keskkonnale kasulik", lubatud ainult juhul, kui neid toetavad tõendid tunnustatud keskkonnasõbralike toimimiste/strateegiate kohta. Tarbijatele usaldusväärse teabe andmiseks peavad keskkonna- ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse märgised tuginema kolmanda osapoole kontrollile või olema kehtestatud ametiasutuste poolt.
4. Roheliseks ja digitaalseks üleminekuks vajalike oskuste arendamine
Tekstiilitööstus vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, et realiseerida digitaalse ja rohelise üleminekuga kaasnevaid uusi töövõimalusi. Ökodisain, kangaarendus, uuenduslik tekstiilitootmine, parandamine ja taaskasutamine on kõik üliolulised valdkonnad, mis vajavad edu saavutamiseks rohkem eksperte. Peame edendama uute oskuste õppimist ning roheliste ja digioskuste omandamist ja edasiandmist, sealhulgas teadmisi elutsükli hindamise ja väärtusahela hindamise kohta.
5. Keskkonna- ja sotsiaalse õigluse pidev kontroll
Suurem osa Euroopas tarbitavast tekstiilist imporditakse kolmanda maailma riikidest. See tõstatab sageli globaalses mastaabis palju keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme (nagu eespool mainitud). Sellegipoolest on tekstiilitööstust määratletud kui sektorit, mis võib töötingimuste parandamisel ja soolise võrdõiguslikkuse parandamisel oluliselt kaasa tuua (kuna suur protsent kogu maailmas rõivatööstuse töötajatest on naised). Ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiivi algatus kehtestab suurettevõtetele hoolsuskohustuse (uurimine, audit või ülevaatus, mida tehakse uuritava asja faktide või üksikasjade kinnitamiseks) kohustuse tuvastada, ennetada, leevendada, kõrvaldada ja võtta arvesse tegelikke ja võimalikku negatiivset mõju inimõigustele, sealhulgas töötajate õigustele, ja keskkonnale oma tegevuses ja ülemaailmsetes väärtusahelates.
Näib, et kas moetööstus on selleks valmis või mitte, peab äritegevuse jätkamiseks muutuma. Ehitame uusi aluseid tervema ja õiglasema tööstuse ehitamiseks ning meil kõigil on selles protsessis ülioluline roll!